Suveintervjuu Kristel Aaslaidiga: “Kohe saab kontserdile”

Helistasime multitalent Kristel Aaslaidile ja küsisime, mis teoksil. Miks just Kristelile – sest Kristel on selline naine, kellega on lihtne vestelda maast ja ilmast, tänulikkusest, netivihast ja enesega leppimisest. No ja muidugi küsisime ka seda, millega Kristel pead peseb ja millal jälle kontserdile saab (etteruttavalt ütleme, et KOHE saabki – sel laupäeval Tallinnas, Noblessneri linnakus, festivalil Sume, juhuuu!).

Mis sul praegu teoksil on – kuidas koroona-aeg on kulgenud?

Ma ütleks, et rahulik on, vaikus enne tormi vist. Juunis ma suvitan. Vaatasime Tuuliga (Tuuli Rand – Kristeli bändikaaslane kooslusest Öed) just ühe vana kontserdi videot, et “mäletad kui seda veel teha sai…” kogu aeg oli ju muidu mingi tantsu asi või bändiga midagi. Seoses koroonaga sain muidu kirjutada uusi asju, arendada ennast, lasin mõtted endast läbi. Minu arust see oli hea aeg kohustuslikus korras juhe seinast tõmmata ja lasta asjadel juhtuda ja lihtsalt olla. Mu elu üks ülesannetest ongi lasta elul lihtsalt olla ja ise mitte pingestada.

Minu arust see oli hea aeg kohustuslikus korras juhe seinast tõmmata ja lasta asjadel juhtuda ja lihtsalt olla. Mu elu üks ülesannetest ongi lasta elul lihtsalt olla ja ise mitte pingestada.

Oled lapsest peale laulmise ja tantsimisega tegelenud – kas see oli sul teadlik valik teha muusikast, näitlemisest, meelelahutusest karjäär? 

Korra käib kõikidel lastel see läbi, et tahan lauljaks, näitlejaks, tantsijaks… aga kui nüüd täiskasvanuna vaadata – need on ikkagi sellised väga julged unistused ja see ei juhtu kõigiga. Mul on tohutult vedanud. Tänulikkuse tunne on tohutult kasvanud. Mida tänulikum elu üle oled, seda rohkem lased mööda asjad, mis ei ole nii hästi. Ma olen tänulik, et mu karjäär on selline nagu ta on välja kujunenud, mul on armastav elukaaslane, katus pea kohal, et mul on Vorstike – kas sa tead, kes see on? – See on meie tolmuimeja, kes siin taustal koristab praegu. Tänulik olen pere üle. Tänulik, et ma olen nii ilusasse kohta sündinud nagu Eesti. 

Mul on tohutult vedanud. Tänulikkuse tunne on tohutult kasvanud. Mida tänulikum elu üle oled, seda rohkem lased mööda asjad, mis ei ole nii hästi.

Kuna oled pidevas valgusvihus, siis kuidas tuled toime võõraste arvamusega? Tänapäeval on sellest palju juttu, sul on endal kogemusi ja samas maadlevad paljud tugevalt netiviha-teemadega.

Esinemise üks põhialuseid on ikkagi see, et inimesele meeldib esineda, sest esinemine toob kellelegi rõõmu, ennekõike iseendale, aga eks see annab head energiat kui keegi teine saab energiat… Arvamused ikka lähevad mulle südamesse, kuna olen ise oma minapildiga raksus olnud. See teadmine, et võõrad inimesed näevad sama asja, mida ma ise olen arvanud, on päris hirmutav. Aga samas –  keegi ei saa mulle midagi hullemini öelda kui ma ise endale juba öelnud olen. Mina ise ei läheks kunagi nii ütlema. See, mida teised minust arvavad, ei puutu üldse minusse, ei ole minu asi. Aga see käib lainetena, üks päev on kergem teine päev on raskem, oleneb sõnade valikust… kuidas keegi midagi ütleb.

See teadmine, et võõrad inimesed näevad sama asja, mida ma ise olen arvanud, on päris hirmutav. Aga samas –  keegi ei saa mulle midagi hullemini öelda kui ma ise endale juba öelnud olen.

Sinu moto või mõte, mis on aidanud sul keerulistest olukordadest välja tulla

Meil oli kunagi sõpruskonnaga selline moto, et tee nii, et sul endal oleks hea, aga nii, et keegi teine sellest haiget ei saa – ja see on päris hea moto!

Mis nõu annaksid praegustele gümnaasiumilõpetajatele – millise pilguga maailma vaadata ja kuidas leida oma tee?

Mina ise võtsin aasta vabaks. Mu esimene soovitus oleks minna reisima. Pole paremat varianti enda leidmiseks kui täielikult enda mugavustsoon ära kustutada. Ma ise olin tantsutreener ja mõtlesin, mida elult tahan. Ega ma seda välja ei mõelnud, aga pilt oli veits selgem. Kui sa tunned et sul pole aimugi, võta rahulikult aega… selles vanuses ei ole mitte kusagile kiiret. Ma peaks ka praegu seda endale ütlema, 31-aastasele iseendale. Nii kerge on kiirustamisse ära kaduda.

Kuidas oma keha ja meele eest hoolt kannad?

Vaikselt olen üritanud siin sporti teha. Tead, meil on nüüd kodus TRX kaablid (näitab mulle videokõne vahendusel lakke kinnitatud kaableid, mille abil saab oma keharaskusega erinevaid harjutusi teha, ja mulle tundub, et Kristel on neist väga vaimustuses  – toim.). Lisaks oleme Matuga hakanud jälgima, kuidas ja mida sööme, no ja kehale on see ka väga meeldima hakanud. Mulle tegelikult hullult meeldib süüa teha. Üks sõber teeb imehästi süüa ja ma ükskord küsisin, et kust see tuleb, ja ta vastas, et mulle meeldib hästi süüa, sellepärast meeldib ka hästi süüa teha. Ja ma väärin ju seda, et ma söön hästi. Näiteks – ma ülipikalt vältisin suvikõrvitsat. Aga hiljuti olime maal ja tegime puupliidi peal kana brokkoli ja suvikõrvitsaga, mine pekki, nii hea!

Näiteks – ma ülipikalt vältisin suvikõrvitsat. Aga hiljuti olime maal ja tegime puupliidi peal kana brokkoli ja suvikõrvitsaga, mine pekki, nii hea!

Kuna ma tean, et oled väikestviisi ka Löwengripi nahahooldustoodete austaja, siis mida nende toodete kohta kostad?

Long Lasting šampoon ja palsam on ülihead. Instant Glow Day Mask –  see on pikalt mu lemmik olnud, ja Matu (Kristeli elukaaslane Mattias Naan – toim.) lemmik on see ka. Lõhnabukett on nii nämma lihtsalt, nii värske, täielik aroomiteraapia. Ja mulle väga meeldis ka deodorant, fresh, väga mõnus. Lõhnad on ebanormaalselt head kõigil toodetel.

KRISTEL TÄIDAB LÜNGAD:

Unistan praegu soojast suvest. Ja mugavalt organiseeritud köögist – tahan korda näha, aga ma olen kohutavalt laisk.

Täna sõin hommikusöögiks banaani ja kohe teeb Mattias omletti.

Kohvik, mida järgmisena külastan: Tabasalus kohvik Imelihtne, kus oli imehea kaneerirull ja teine – Hetk kesklinnas. Ükskõik, mis kaneelirulli pakkuv kohvik tegelikult. Mu täielik nõrkus. Kaneelirull teeb nooreks – see oli juba minu vanaema tarkus. 

Film, mis ajas nutma: Olen korduvalt vaadanud Jaapani animet „Spirited Away“. Sellel on ka imeline soundtrack.

Huvitav life hack: Tiktokis veedan debiilselt palju aega… ja seal on inimesed, kellel on suuuured külmkapid – nad pakendavad toidu väikestesse karpidesse ja sul on kergem ligipääs toidule niimoodi.

Kristeli soovitused suvisel Saaremaal rännates

  • Karja kiriku kant Leisi lähistel – „Seal kandis olen ma üles kasvanud.“
  • Sõrve sääre tipp – „Seal saab nüüd majaka tippu ja sinna peab kindlasti minema.“
  • Kaali kraater – „No kes ei oleks käinud, aga nii legendaarne koht, palju maagiat. Tasub käia luuramas, mõtlemas.“
  • Põhjaranniku rannad – „Kogu saare põhjaosa tegelikult – sealt saab Hiiumaad piilumas käia, ilusad rahulikud rannad.“

Ja lõpetuseks, sel laupäeval saab Kristelit kuulata festivalil SUME koosluses Gram-of-Fun. Piletid on leitavad siit. Millal sa viimati festivalil käisid? Tasub minna, sest kunagi ju ei tea, millal jälle saab.

Fotod: erakogu, Marleen Muhuste, Kristel Aaslaid